Gå til indhold
Barn sidder og tegner ved bord med stearinlys

Sakkortuumik pisoqartillugu meeqqat ima sernissorsinnaavatit

Sakkortuumik pisoqartillugu meeqqat ilaqutariillu inuunerat sunnerneqartarput. Inuiaqatigiit akornanni sakkortuumik pisoqartillugu – nuna tamaat sunnerneqaraangat – inuit arlallit aamma sunnerneqartarput, tusagassiuutitigullu eqqartorneqartarnera eqqissiviilliornermik pinngortitsisarpoq. Meeqqat paasissutissat ikinngutiminnit imaluunniit inoqatinut attaveqaatitigut pissarsiarisarpaat, paasissutissallu taakkua aamma eqqissiviilliortitsisinnaasarput. 

Illit inersimasutut aamma sunnerneqarsinnaavutit, imaassinnaavorlu imminut paarinissat meeqqallunniit paarinissaat nalornissutigilerit. Taamaattumik sakkortuumik pisoqartillugu meeraq qanoq sernissorsinnaanerit nittartakkami maani siunnersuutigissavarput.

Meeqqat ersileraangata ernumaleraangataluunniit inersimasoq eqqissisimasoq qanilaartorlu pisariaqartilluinnartarpaat. Pissusilersornikkut kiinavillu saamarpasinneratigut meeqqap eqqissisimasuunerit malugisarpaa, taamatullu nammineq eqqissiallattarluni.

Annilaangaguit meeraq aamma annilaangalersinnaavoq.

Eqqissillutit anersaartorit, imertorit imaluunniit inersimasumit allamit eqqissisarneqarit. Meeraq oqarfigisinnaavat:

  • Imermik pilaariarlunga oqaloqatigissavakkit

Malugiuk: Meeqqat ilaasa, ingammik nukarliit, eqqissiallannerussangamik inersimasoq issiaqatiginissaa pisariaqartissinnaasaraat. Meeraq sakkortuumik misiginermini sumiginnagaasutut misiginnginnerussagami imaassinnaavoq titartaarusuttoq imaluunniit atuffatsikkusuttoq.

Meeraq oqaluutinnginnerani paasissutissat pisimasullu pillugit eqqartuinissaq pisariaqartikkukku ima oqarsinnaavutit:

  • Apeqqutissaqaruit ikiortikkusukkuilluunniit paasisinnaavara. Ikiorluarnerussagakkit aanaa telefonikkut oqaluutilaassavara. Oqaluutereerukku aggissuunga. Utaqqiisaa inimi atuffanneqarsinnaavutit, imaluunniit inersimasoq issiaqatigalugu spil-ersinnaavusi. Kattorna aggeqqissuunga.

Qialissaguit sooq qianerlutit meeraq nassuiarfiginissaa eqqaamassavat. Taamaasioruit imminut paarisutit meeqqap paasissavaa, taamatullu meeqqap misigissusaanut suli inissaqartoq aamma paasissavaa. Meeqqap angajoqqaaminut paarsisuunnginnissaa pingaaruteqarluinnarpoq.

  • Assersuutigalugu oqarsinnaavutit: ‘Maannakkut qiavunga – sakkortuuminguna pisoqariarmat qiasunga. Paarivakkit. Arlaannik apeqqutissaqaruit ikiussavakkit’

Sakkortuumik pisoqartillugu siunnersuutillu ukua naammanngippata, inersimasumut allamut saaffiginninnissat pingaaruteqarpoq. Imaassinnaavoq ikinngutit saaffigigit imaluunniit eqqaamiut saaffigigit.

Sakkortuumik pisoqartillugu inuit amerlanerit ikiueqataarusuttarput. Inersimasup allap tapersersorpatit, meeqqap aamma iluaqutigissavaa. Inersimasup allap piareernissavit tungaanut meeraq aamma issiaqatigisinnaavaa.

Inersimasut ilaasa ikiortinnermik aamma pisariaqartitsisinnaasarput.

Nogle voksne har også brug for at søge professionel hjælpSe oversigt over muligheder for at få hjælp og rådgivning. 

Meeqqat assigiinngillat, taamaattumillu sakkortuumik pisoqartillugu pisariaqartitaat assigiinneq ajorput. Meeraq pillugu ilisimasatit aallaavigalugit tapersersuisassaatit: Meeqqap suna iluaqutigisarpaa?

  • Meeqqat nukarliit inersimasup qanilaarnera pisariaqartinnerusarpaat. Ilaasa eqinneqaraangamik eqqissiallattarput, ilaasalu inersimasoq tutillugu eqqissiallattarlutik.

  • Meeqqavit eqqaaniinnissat pisariaqarnerpaajuvoq, meeqqap pisariaqartitai maluginerussagakkit. Mobiilit alarukku ajunnginneruvoq, meeqqap qanilaarnerit taamatut maluginerussavaa.

  • Mobiilit atortariaqarukku meeqqavit oqarfiginissaa pisariaqarsinnaasarpoq.

Meeqqat assigiinngillat, taamaattumillu sakkortuumik pisoqartillugu pisariaqartitaat assigiinneq ajorput. Meeraq pillugu ilisimasatit aallaavigalugit tapersersuisassaatit: Meeqqap suna iluaqutigisarpaa?

  • Meeqqat ilaasa sakkortuumik pisoqartillugu qanilaarneq pisariaqartissinnaasarpaat, assersuutigalugu meeraq eqillugu imaluunniit tutillugu.

  • Meeqqat angajulliit inersimasup aperinissaa pisariaqartissinnaasarpaat, ilaatigullu tuppallersarneqarnissartik pisariaqartissinnaasarlugu.

  • Ilaatigut meeqqap oqaloqatigiinnasi nuannisaqatigiinneq pisariaqartissinnaasarpaa, assersuutigalugu filmi isiginnaarlugu, pisuttuarneq, nereqatigiinneq imaluunniit ilaqutariiullusi nuannarisassannik samisaqarneq.
  • Aalassaffiusumi mobiili nutaarsiassallu alarlugit ajunnginnerusinnaasarpoq, tamanna meeqqanut inersumasunullu atuuppoq. Taamatut meeraq paarineqarluartutut misigilissaaq.

Sakkortuumik pisoqartillugu ulluinnarni ileqqut pissutsillu ilaatigut unitsiinnarusulersinnaasarpagut. Imaassinnaavoq meeraq meeqqerivimmiitsikkusunnagulu atuariartortikkusunngikkit, imaassinnaavorluunniit atugarliornera pissutigalugu qanoq killiliissanerlutit nalornissutigigit.

Ulluinnarnili inuunersi allanngortinnginnissaa meeqqap iluaqutigisarpaa, aalassaffiusumi meeqqap silarsuaani allanngortoqarsimannginnera maluginerussammagu. Tamanna eqqissiallannarisarpaa.

Meeraq toqqissisimanerussammat, aalassaffiusumi qanilaarneq pingaaruteqarsinnaasarpoq.

Illit ernumaguit, illit meeqqavillu pisariaqartitai avissaaruminaannerulersinnaasarput. Tamanna maluginiassavat, meeqqap pisariaqartitai salliutissagakkit. Imaassinnaavoq inersimasoq meeqqavit nalunngisaa oqaloqatigalugu iluaqutigissagit.

Sakkortuumik pisoqartillugu ilaqutariiullusi assigiinngitsunik eqqarsaateqalersinnaavusi, ernumalersinnaavusi, apeqqutissaqalersinnaallusilu. Imaassinnaavoq susoqarnera paasisaqarfiginerumallugu nutaarsianik malinnaaneq pisariaqartileriasaarissi. Aamma imaassinnaavoq inuit allat oqaloqatigalugit misigissutsit eqqarsaatillu annikkusuleriasaarissi.

Meeqqap inersimasut oqaloqatigiinnerat – nutaarsiassaniluunniit oqallinnerat – malinnaavigileriasaarsinaagai maluginiagassaavoq. Meeraq ernumalersinnaavoq, imaassinnaavorlu eqqartorneqartut tusariasaarlugit nammineq takorluuileriasaarsinnaasoq.

  • Meeqqat inersimasullu oqaloqatigiinnerat assigiinngitsuusussaanerat malugissavat

  • Inersimasoq alla oqaloqatigalugu pisut pillugit eqqartuinissaq iluaqutigisinnaavat. Meeraq isersimatinnagu taamaasiortarnissat eqqaamassavat.

  • Nutaarsiassat pillugit tamanna aamma eqqaamassavat. Fjernsyni radio-luunniit ikumaannaavittut ajoqutaasinnaapput, nutaarsiassat ernumanartut malinnaavigineqaannaavissinnaammata. Meeraq ilagitinnagu nutaarsiassani malinnaaniarsarissaatit. Tusagassiuutit ilanngutassiinerat timimut ajortisaarisinnaammat, inersimasut ilaatigut aamma malinnaanaveertariaqarsinnaasarput.

  • Angajulliunerulaartunik meeraqaruit issiaqatigiillusi nutaarsiassat malinnaavigisinnaavasi paasissutissanik eqqortunik pissarsiaqarnerussagassi. Meeraq ernumannginnerussagami, meeqqap tusakkanik eqqartuinissani ilaatigut pisariaqartissinnaasarpaa. Meeqqanut aamma nutaarsiassaqarpoq, assersuutigalugu Ultra Nyt.

Sakkortuumik pisoqartissimallugu meeqqat ilaasa misiginikuusatik eqqartorusuttarpaat. Tamanna inissaqartinneqartariaqarpoq. Eqqissisimasumik issiaqatigiillusi meeqqap misigisimasani eqqartorsinnaavai.

  • Meeraq oqaluttuartissavat, oqaluttuarneranilu malinnaanerit takutissavat. Meeqqap misigisimasai marluullusi inissinniarsarissavasi. Toqqaannartumik oqaloqateqarnermi meeraq apersorpallaartassanngilat, taamasioruit meeqqap stressernarisinnaammagu.

Imatulli aperisinnaavat:
– Suut takuigit?
– Qanga taamatut pisoqarpa?
– Ataata tassani sumiippa?
– Qanga oqarfigitippit?
– Taava qanoq isiorpit?

Meeraq tupaqqajunnaarpat – naliginnaasumik ulloq ataaseq marlulluunniit kingorna – sakkortuumik pisoqarnerup nalaani eqqarsaatigisimasai misigisimasaalu eqqartussavasi.

Meeqqap pisut paasilluarnissai pisariaqartittarpaa: Susoqarpa, qanoq, qanga aammalu sooq?

Meeqqap pisimasut arriitsumik inissittarmagit arlaleriarlusi oqaloqatigiinnissarsi inissaqartittariaqarpat.

Meeqqat ilaasa pisimasut iperaruminaatsissinnaasarpaat, taamaappallu piffissami aalajangersimasumi eqqartuinissarsi eqqaamassavat. Imaassinnaavoq oqaloqatigiinnersi allamut saasarlugu sallaatsumik unitsinneqartariaqartoq.

  • Assersuutigalugu oqarsinnaavutit: ‘Nalunngilara eqqarsaatigiinnaavikkit. Paarivakkit. Takuuk, qimmiuterput aneerusulerpoq – pisuttuarta!’

Sakkortuumik pisut nutaarsiassani inersimasullu oqaloqatigiinneranni initusinnaapput, meeqqallu isumaqalersinnaapput sakkortuumik pisimasut assigiinngitsutigut uteqqissasut, assersuutigalugu qunutitsinikkut (terror).

Meeqqat ilaqutariillu pineqartillugit sakkortuumik pisoqartarnerup qaqutigoortuunera eqqaamanissaa pingaaruteqarpoq.

Sakkortuumik pisimasut oqallinnermi initungaangata, politiit oqartussaasullu taamatut pisoqaqqinnissaa pinaveersaartinniarlugu oqallisigisarpaat.

Pisut navianartuungaagata – imaluunniit inersimasut akornanni nutaarsiassanilu eqqartorneqaraangata – sakkortuumik pisut uteqqittajoortutut misiginarsinnaasarput.

Taamaattumik meeqqap paarineqarluagaanera neriorsuutigalugu ima oqarfigisarnissaa pingaaruteqarpoq:

‘Paarivatsigit, ajortumillu pisoqassappat inersimasut akisussaaffigaat. Maannakkut pisoq inituvoq, inersimasullu qanoq paarilluarsinnaanerlutit paasiniarsarivaat. Taamaattuminguna initusoq.’